Hetkel olen ma natukene vigastatud nii, et ei sa 100% korralikult tantsida. See on ka üks põhjustest miks ma Šotimaale lähen. Lava tagune elu on päris karm. Ma olen väga õnnelik, et mul on väga toetavad õpetajad ja füsioterapeudid ümber, kes mu muresid ja draamasid kuulavad. Sest noh ma võin olla väga dramaatiline ja stressis inimene. Kindlasti olen õppinud ennast stressi all kontrollima ja mitte nii väga enam reageerima, aga hiljuti on see jälle raskeks läinud. Kindlasti kuna mu elus on nii palju muutunud viimasel ajal. Muutused on alati rasked ja ka väga huvitavad. Mina usun, et ilma muutusteta ei saa me areneda ja kasvada. And I am all about improving myself. Ma ei ole ka selline inimene, kes ootaks, kui ma näen võimalust ma võtan selle. Mu ema ütles mulle, et aga Laureen paljud inimesed töötavad kohtades, kus neile ei meeldi. Aga miks mina pean olema “paljud inimesed”? Elu on lühike, mina ei suuda nii. Mina olen lihtsalt selline inimene ja kõik. Ma ei karda midagi. Ok, tegelikult nüüd olen ma päris hirmul uute riiki kolimise pärast, aga küll see üle läheb. Ma koguaeg mõtlesin, et noh aega veel on, aga tegelikult maksan ma Norras veel ainult üks kuu üüri ja siis juba lähen. Ma tean ennast ja ma tean, et ma töötan väga kõvasti, et oma unistusi ellu viia. Teine asi mida mu ema mulle ütles oli, et aga kas sa ei tahaks alustada Eestis, siin palju lihtsam. Aga vaata lihtne pole asi mis mind kutsub. Mulle meeldib ennast proovile panna. Mulle meeldib lihtsalt täie rauaga kõike teha. Shoot for the moon, even if you miss, you will land amongs the stars. Tahaks veel meelde tuletada mida emme mulle kunagi ütles, et parem on olla purunenud kristall, kui tellis aiamüüris.  Ma ma tegelikult olen väga elevil. Ma tunnen, et olen Norrast juba kõik sisse immutanud mis annab ja nüüd tahan uusi kogemusi ja elamusi. Selline tunne, et siin on minul kõik. Ma ei tunne südames, et siin on minu koht. Ma tahan näidata oma crazyt iseloomu sealsetele õpetajatele. Ma tahan olla mina ise ja töötada selle kallal mida ma armastan. Ma tean, et minu koht on laval ja praaegu “vigastuatud” olles on väga raske siin teatri juures viibida. Miks ennast karistada, kui elul on mulle palju teisi võimalusi?